EESTIMAIST LEIBA JA TÖÖD!

EESTIMAA RAHVALIIDU PLATVORM  2011. AASTA RIIGIKOGU VALIMISTEKS  
     
    Presidendi otsevalimised
    Riigikogu 51-liikmeliseks
    Kohaliku omavalitsuse tulubaas riigieelarvest 2008. aasta tasemele
    Vähendame oluliselt riigivalitsemise kulusid


    Tõstame lastetoetuse 80 eurole (300 kroonilt 1300-le)
    Lastetoetus peab tõusma lapse kasvades

    Toome hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks
    Kaotame ravimitelt käibemaksu

    Lapse kasvatamise eest lapsepension
    Keskmine vanaduspension nelja aastaga 415 eurole (6500 kr)

    Langetame maksud 2007. a tasemele
    Langetame elektri hinda kuni 20%
    Ühtlustame alampalga ja maksuvaba miinimumi – 350 eurot (5500 kr)

    Teeme rahvapanga
    Tallinn finantsteenuste keskuseks
    Viime tootmise igasse valda
    Soodustame maaettevõtlust

    Meie missioon on eestluse elujõu hoidmine
    Tähelepanu keskmes olgu inimene
    Kõikjal Eestis võrdväärsed elu- ja arenguvõimalused

www.erl.ee

Inimesel on vaja elurõõmu

Oleme ju ammu mõistnud, et Eesti Vabariik algab Eesti kodust. Kodutundega seostub ka kodumaatunne ehk teisisõnu südametunnistuse järgi elatud argipäev. Vaba Eesti on andnud meile võimaluse ja kohustuse elada oma elu sellisena, mida me aastate pärast häbenema ei peaks. Kahjuks on viimane aeg pakkunud palju sisepoliitilisi pingeid, mis mõjutavad meid kõiki. Jahimaade jagamine alanud valimiskampaanias on üks näide sellest. Majandusmaailm on muutunud, on kadunud ühiskonda ja majandust koos hoidev usaldus. Põllumehed on jäetud omapäi. Riik on toetusi vähendades suurendanud omavalitsuste kohustusi. Võrreldes varasemaga on tasandusfond ja tulumaksu laekumine vähenenud, lasteaiaprogramm külmutatud, kohalike teede rahastamine vähenes koguni 75%. Nii mõnegi riikliku toetuse kaotamine toob senisest rohkem abivajajaid omavalitsuse ukse taha. Kõiki raskustesse sattunuid on aga kahjuks üha raskem aidata, sest riigi kärped on omavalitsuste rahakoti tühjaks teinud.

Inimene tunneb riigi hoolivust sellest, kui ta oma eluga toime tuleb, kui sõltumata elukohast on talle kättesaadavad kõik elulised teenused. Oleks loomulik, et riik aitab maksusoodustuste ja toetustega alustada maaettevõtlust, mis tooks juurde ka töökohti.
Eesti areng ei toimi, kui majandustegelased ei usalda poliitikuid, pangad ettevõtjaid ja inimesed üksteist. Praeguse puuduliku regionaalpoliitika ja viletsate ühendusteede tõttu tekkinud probleemid on viinud elurõõmu.
Võidurõõmu ja kahjurõõmu eest hoolitsevad tavaliselt meie liigikaaslased, kuid tegelikult on rõõm laeng. See tekitab tunde, et suudame kõigega toime tulla, nii iseenda kui ümbrusega. Seda aga ainult siis, kui me kõik, lihtinimestest kuni valitsuse liikmeteni üheskoos kriisist väljapääsu otsime. Eestlase jaoks pole tõesti paremat kui oma Eesti, ent kas meie riik on hea ka iga kodaniku jaoks?
Tahes-tahtmata tulevad meie ellu uued kohustused, mida peame täitma. Kuid arvestades tänast olukorda, soovin, et isiklikud huvid oleksid teisejärgulised – et edaspidine halduskorraldus tagaks omavalitsuste turvalisuse ja arengu, elukeskkonna paranemise ja inimeste isetoimetuleku.

Riina Kull
Rahvaliidu aseesimees


.

"Hooliv Eesti"

"Hooliv Eesti"

Hooliv Eesti on ühiskond kus igal inimesel on võimalused ennast oma võimete alusel teostada valitud alal ning kus igaüht toetatakse tema isiklikes, hariduslikes, sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes ja ühiskondlikes püüdlustes ja pürgimustes.

Hoolivat Eestit iseloomustavad eelkõige kolm märksõna: Haridus, Töö ja Pere

Haridus annab tiivad: selle kaudu kasvavad meie lapsed täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks ning omandame vajalikud teadmised ja oskused valitud ja tulevasteks isiklikeks, tööalasteks ja ühiskondlikeks väljakutseteks.

Töö kaudu viime ellu oma unistusi – omandatud ja omandatavad teadmised ja oskused aitavad meil luua uusi rikkusi. Töö tagab meile ka toimetuleku ja meie ettevõtetele vara uuteks väljakutseteks.

Pere on meie suurim tugi ja kõigi saavutuste kroon.  Perest algab kodu ning meie keele ja kultuuri kandumine ühelt põlvkonnalt teisele. Pere on inimesed meie ümber.

www.erl.ee

FIEd on liiga rängalt maksustatud

Naptal: FIEd on liiga rängalt maksustatud

Kuna FIE omab erinevalt äriühingust täisvastutust, siis suurema vastutuse osaliseks kompenseerimiseks peavad tingimused tegutsemiseks ja maksustamine olema soodsamad kui äriühingutel, rääkis oma erakonna nägemusest Rahvaliidu majandustoimkonna liige Rene Naptal.

Raamatupidaja.ee saatis Eesti suurematele erakondadele neli küsimust, mis puudutavad vajadust vaadata üle füüsilisest isikust ettevõtjate maksukoormus.

Täna vastab raamatupidaja.ee küsimustele Eestimaa Rahvaliidu majandustoimkonna liige Rene Naptal.

1. Kas olete nõus, et vastavat arutelu peaks kureerima rahandusministeerium?
FIE maksupoliitika sünnib rahandusministeeriumis koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kes hiljem peavad täitevvõimuna tagama seaduste täitmise.
Rahvusvaheline praktika on tõestanud, et FIE vajalikkus majanduses eksisteerib .
Kuna FIE omab erinevalt äriühingust täisvastutust, siis suurema vastutuse osaliseks kompenseerimiseks peavad tingimused tegutsemiseks ja maksustamine olema soodsamad kui äriühingutel.
Samuti kui 1-2 kuud ei ole FIE'l käivet, siis maksma peab ta ikka. See on lihtsalt jabur. Tänane võim eelistab kahjuks suurkorporatsioonide omanike probleemide lahendamist, aga mitte väikeettevõtluse teket.
Rahvaliit on seisukohal, et FIE huvigrupid ja seadusandlik võim ei suhtle omavahel ja seetõttu FIE ettevõtlusvormina ei ole Eestis jätkusuutlik ja populaarne. Tuleb kiiremas korras kokku kutsuda ümarlaud FIE maksupoliitika aruteluks.
Karta on, et tänasel kujul FIE’t ülemaksustades saab riik maksu tegelikult vähem kui sellisele ettevõtlusele õiglasema maksukoormuse kehtestamisel. Seda enam, et füüsilisest isikust ettevõtja omanikutulu maksustamine sotsiaalmaksuga on äärmiselt taunitav, kuna see diskrimineerib sellist ettevõtlusvormi, luues äriühingutega konkureerimisel ebavõrdsed tingimused.
Andes liiga suure osa majandusest suurfirmadele muutub majandus raskesti juhitavaks, haavatavaks, riik aga seoses omanike vähesusega sõltuvaks ja nõrgaks. Ja jätkub rahvastiku väljavool.

2. Kas Rahvaliit peab vajalikuks FIEde maksustamise teema tervikuna ette võtta ning kirjutada see ka koalitsioonilepingusse?
Rahvaliidul on konkreetne Eesti päästmise plaan 2011-2015, kus on tähtis roll FIE'de taastekkimises. Rahvaliit väidab, et kui pole majandust, siis pole ka riiki.
Oleme seisukohal, et FIE on liiga rängalt maksustatud.
Rahvaliidu majandusprogramm näeb ette, et FIE'le peaks kehtestama fikseeritud maksu 125 EUR (1957 EEK) kvartalis, sealjuures muid makse ei lisandu kuni käibe 250 000 EEK saavutamiseni.

3. Millised punktid praegustes regulatsioonides vajaksid Teie hinnangul üle vaatamist, lihtsustamist, uuesti reguleerimist?
Tuleb kõrvaldada ebavõrdsused teiste ettevõtlusvormidega.

4. Kas Teie hinnangul oleks riigi, maksunduse ja ettevõtluse seisukohalt kasulikum, kui FIE asemel valitaks OÜ vorm?
FIE omab täisvastutust, erinevalt äriühingust. Suurema vastutuse osaliseks kompenseerimiseks peavad tingimused tegutsemiseks ja maksustamine olema soodsamad kui äriühingutel. Lisaks on kohustused pärandatavad.
On inimesi, kellele sobib FIE, on inimesi, kellele sobib OÜ – maitse asi.
Seadusi ei tehta aga selleks, et täna oleme kõik FIE'd, homme kõik OÜ'd. Inimene vajab selgust ja stabiilsust.

Hetkel, kus Eestis on 130 000 töötut, oleks viimane aeg anda uus stardipauk FIE’de tekkeks.

http://eestimaarahvaliit.blogspot.com